Mis on akadeemiline essee?

Viimases seminaris tõstatus küsimus – mis on õigupoolest essee? Teie kogemustest ilmnes, et paljud õppejõud nõuavad ainekursuse raames essee kirjutamist ja samas ei ole nende ootused esseeks nimetatud töö sisule alati sarnased. Kadri Ilves nendib akadeemiliste kirjatööde juhendmaterjalis, et:

Kõrgkoolides kasutatakse essee nimetust väga sageli kõigi üliõpilaste kirjutiste kohta, mis ei ole referaadid või uurimustööd. Selline vaba kasutus tekitab segadust olukorras, kus nimetuse „essee“ all peetakse silmas konkreetset, traditsiooniliste reeglite järgi kirjutatud teksti.

Segadust essee kui kirjatöö sisu ja vormiga kurdab ka üks õppejõud oma blogipostituses sõnastades probleemi järgmiselt:

Essee pole kaootilistest andmejadadest pungil referaat, mille lõigud on kuskilt kopeeritud, ning millele heal juhul on juurde kirjutatud, kust sa need leidsid.

Madis kurtis talvepoole ühes oma e-kirjas, et mõned õppejõud on tema töid hinnanud liiga “esseistlikeks”. – Ühesõnaga segadust ja mitmetimõistmisi on üksjagu…

Allikas: Amusing academic essays

Mõtlesin sellele teemale ja otsisin, kas saaks leiaks kusagilt täpsemaid juhiseid, mis selgitaks akadeemilise essee olemust.

Üks Tallinna Ülikooli tudengitele koostatud abimaterjal (autor kahjuks anonüümne), millest teen paar väljavõtet. Kellel rohkem huvi, võib täpsemaid soovitusi lugeda siit: referaat_essee_uurimus_abimaterjale

Esseeks nimetatakse üldjuhul autori arvamustel põhinevat vabas vormis mõttearendust. Essees esitatud mõtted peavad olema selged ja ülevaatlikud. Oma seisukohtade tõestamine ja kirjandusallikate kasutamine ei ole kohustuslik.

Akadeemilise essee all peetakse silmas põhjalikult uuritud ja loogiliselt struktureeritud, sageli kriitilist, seisukohavõttu konkreetses küsimuses. Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. Akadeemilise essee eesmärgiks on esitada mingi väide (või väited, mitte üle kolme) ning seejärel seda sobivate argumentidega tõestada, tuues ära nii poolt kui vastuargumendid. Essee võib sisaldada ca 50% ulatuses teiste mõtteid, mis peavad olema viidatud ja mida on seostatud iseenda seisukohtadega.

Teisisõnu, akadeemilist esseed võib nimetada ka argumenteerivaks esseeks. S.t. ei esitata lihtsalt oma arvamusi ja seisukohti mingi teema kohta, vaid neid tuleb põhjendada ja toestada, soovitavalt akadeemiliste uurimustega.

Filosoof Leo Luks on koostanud ühe hea õppematerjali filosoofilise essee kirjutamiseks, aga sellest on üht-teist õppida ka akadeemiliste esseede kirjutamise kohta.